Life is like a movie, if you've sat through more than half of it and its sucked every second so far, it probably isn't gonna get great right at the end and make it all worthwhile. None should blame you for walking out early.

Exactly . Milleks ma raiskan õhku, närve ja kõik muud, kui ma isegi ei taha seda?! Ma oleks juba enne filmi algust välja jalutanud. Hea meelega poleks ma kinno läinudki. Pileti eestki maksis keegi teine ja nüüd kannatavad nad selle eest, et mulle filmi näitasid, pikalt.

Sellist filmi, mis läheb iga sekundiga järjest igavamaks, halvemaks ja mõttetumaks, pole varem olnud. Ma olengi režissöör ja lõin just maailma kõige sitema filmi. Go me!

Mürgised lilled on minu pihta oodatud.

Ma isegi ei tea, miks ma nii mõtlen.

Hommikul ärkasin taaskord lootusega, et äkki täna juhtub midagi. Õhtul uuesti voodisse minnes pettusin sügavalt. Igal kuradima päeval on kõik sama. Ükskõik mida ma ka ei tee, mitte midagi ei juhtu. Tänagi hommikul kujutasin nii selgesti ette, kui mõnus oleks lihtsalt bussi alla jääda. Kõik oleks hetkega möödas ja see ei jääks minu süüks. Keegi ju ei näinud, et ma ise teele astusin. Need vähesed inimesed, kes päriselt hoolivad, ei saaks juhtunus mind süüdistada.

Aga täna see veel ei juhtu, sest tänane päev lõppes pettumusega ja hommikul ärkan jälle lootusega. Lootes, et see kunagi juhtub .